Teades häirivat ärevust ja selle erinevaid liike

2023 Autor: Autumn Gilbert | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-05-24 22:40

Ärevus on normaalne, kui keegi seisab silmitsi olukorraga või kuuleb uudiseid, mis põhjustavad hirmu või muret. Siiski tuleb ärevusega ettevaatlik olla, kui see ilmneb ilma põhjuseta või kui seda on raske kontrollida, sest selle põhjuseks võib olla ärevushäire

Ärevushäired ja ärevus ei ole samad. Ärevust peetakse normaalseks, kui see on endiselt kontrolli all ja kaob pärast seda, kui ärevust käivitavad tegurid on lahendatud.

Kui aga ärevustunne püsib või isegi süveneb nii kaugele, et see häirib igapäevast tegevust, võib haigusseisundit pidada ärevushäireks.

Teadke ärevuse sümptomeid

Igaüks võib tunda ärevust, kui ta on silmitsi seismas või on olukorras, mis tundub olevat ähvardav või hirmutav.

Mõned näited sellistest olukordadest on kooli vahetus, uue töökoha alustamine, operatsioon, eksam, õnnetus või naise sünnituse ootamine.

Ärevuse tekkimine, kuna nad peavad tegelema olukordade või asjaoludega, mida peetakse stressirohkeks, on normaalne. Ärevad inimesed tunnevad tavaliselt järgmisi sümptomeid:

• Närviline, närviline ja pinges
• Kiired südamelöögid
• Kiire hingamine
• Raputamine
• Raskused või isegi võimetus magada
• Liiga palju higi
• Keha tunneb end nõrgana
• Keskendumisraskused
• On tunne, et oht kirjutatakse üle

Tavalise ärevuse eristamine ohtlikust ärevusest

Ärevus ei ole alati halb. Positiivsete mõtete korral saab tekkivat ärevust kasutada motivatsiooni või julgustusena, et olla võimeline ületama teatud väljakutseid või olukordi.

Näiteks kui lähete eksamile või tööintervjuule, võib ärevus teid võimalikult hästi motiveerida õppima või tööintervjuuks valmistuma.

Asi, millele tuleb tähelepanu pöörata, on see, kui ärevus püsib ka siis, kui käivitav tegur on kadunud, või ärevustunne ilmneb ilma nähtava põhjuseta ja segab tegevusi. Sel juhul peaksite kahtlustama ärevushäiret.

Tundtavad ärevussümptomid võivad iga inimese puhul olla erinevad, olenev alt kannatanud ärevushäire tüübist. Et teha kindlaks, kas ilmnev ärevus on normaalne või on põhjustatud psüühikahäiretest, on vaja läbi viia täiendav uurimine psühholoogi või psühhiaatri juures.

Mõned ärevuse tüübid, mida peate teadma

Järgmised on ärevushäirete tüübid ja nende sümptomid:

1. Generaliseerunud ärevushäire

Inimene, kes põeb generaliseerunud ärevushäiret, võib tunda pidevat ja ülemäärast ärevust või muret erinevate asjade pärast, alates tööst, tervisest ja lõpetades lihtsate ja tavaliste igapäevaste asjadega, nagu teiste inimestega suhtlemine..

Generaliseeritud ärevushäirest tingitud ärevust võib tunda iga päev ja see kestab kauem kui 6 kuud. Selle tulemusena on selle ärevushäirega inimestel raske igapäevaseid toiminguid teha ja tööd teha.

Lisaks häirivale ärevusele võivad generaliseerunud ärevushäirega inimesed tunda ka väsimust, pinget, iiveldust, peavalu, keskendumisraskusi, õhupuudust ja unetust.

2. Foobia

Foobia on ärevushäire tüüp, mille tõttu kannatajad tunnevad liigset hirmu ja kipuvad olema irratsionaalsed teatud objektide, loomade või olukordade suhtes.

Foobiaga inimestel võivad tekkida paanikahood või tugev hirm, kui nad midagi näevad või foobiat vallandavas kohas viibivad (nt ämblikud, veri, viibimine rahvahulgas, pimedates kohtades, kõrgetes kohtades või suletud ruumis)..

Seetõttu teevad foobiatega inimesed tavaliselt kõik endast oleneva, et distantseeruda asjast või olukorrast, mida nad kardavad.

3. Sotsiaalne ärevushäire

Sotsiaalse ärevushäire või sotsiaalse foobiaga inimestel on teiste inimestega suhtlemisel äärmine ärevus või hirm sotsiaalsete olukordade või olukordade ees.

Selle foobiaga inimesed tunnevad end alati, et teised jälgivad ja hindavad neid ning tunnevad rahvamassis olles hirmu või liigset piinlikkust.

Need asjad panevad kannataja alati püüdma vältida olukordi, mis nõuavad paljude inimestega kohtumist või suhtlemist.

4. PTSD (traumaatiline stressihäire)

Posttraumaatiline stressihäire ehk PTSD võib tekkida inimesel, kes on kogenud traumeerivat sündmust või olnud ohtlikus, eluohtlikus olukorras. Näiteks konflikti- või sõjapiirkonnas elamine, looduskatastroof või vägivalla ohver.

Inimestel, kes põevad PTSD-d, on sageli raske unustada traumeerivat kogemust, olgu see siis pähe tulnud või unenägudes, mistõttu nad tunnevad end süüdi, on eraldatud ja raskesti teistega suhtlema.

Mõnikord võivad PTSD-ga inimesed kogeda ka unetust ja isegi depressiooni.

5. Paanikahäire

Paanikahäirega paanika, kes võib ilma nähtava põhjuseta tunda hirmu või paanikat. Sellest häirest tingitud ärevus- ja paanikahood võivad ilmneda igal ajal ja tekkida ootamatult või korduv alt.

Paanikanähtude ilmnemisel võivad paanikahäirega inimesed tavaliselt tunda mitmeid muid sümptomeid, nagu südamekloppimine, külm higi, pearinglus, õhupuudus ning keha värisemine ja nõrkustunne.

Paanikahäirega inimesed ei suuda ennustada, millal häire ilmneb või mis selle käivitab. Seetõttu ei ole vähesed paanikahäirega inimesed, kes distantseeruvad sotsiaalsest keskkonnast, kartes avalikes kohtades paanikahoogude kordumist.

6. Obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD)

OCD põdevatel inimestel on kalduvus teha asju ikka ja jälle, et leevendada nende endi mõtetest tulenevat ärevust, näiteks pesta käsi kolm korda, kuna arvavad, et käed on endiselt määrdunud.

Seda häiret on raske kontrollida, see on püsiv ja võib igal ajal korduda, muutes haigel igapäevase tegevuse raskeks.

Mõned viisid ärevusest ülesaamiseks

Ärevustunde leevendamiseks või vältimiseks võite teha järgmisi viise:

• Aitab magada ja puhata
• Kofeiini ja alkohoolsete jookide tarbimise piiramine
• Vähendage stressi, proovides lõõgastustehnikaid, nagu meditatsioon ja jooga
• Tehke regulaarselt füüsilist tegevust või treenige
• Püüame jagada ideid või sõpradega välja öelda

Kui ül altoodud meetodid on läbi viidud ja ka ärevust vallandavad tegurid on lahenenud, kuid ärevus ei ole kadunud, tuleks pöörduda psühhiaatri poole. Kogetava ärevushäire põhjuse ja tüübi kindlakstegemiseks viib psühhiaater läbi psühholoogilise läbivaatuse.

Kui uuringu tulemused näitavad, et teil on ärevushäire, tegeleb psühhiaater tekkiva ärevusega psühhoteraapia ja nõustamise abil ning vajadusel annab rahusteid.

Ärevus, mis aja jooksul tekib ärevushäirete tõttu, võib põhjustada masendustunnet, enesetapu soovi, narkootikumide või alkohoolsete jookide kuritarvitamist. Seetõttu pöörduge selle ilmnemisel viivitamatult psühhiaatri poole.

Ärevus, mis aja jooksul tekib ärevushäirete tõttu, võib tekitada masendustunde, enesetapusoovi ning narkootikumide või alkohoolsete jookide kuritarvitamise.

Seega, kui teil tekib pikaajaline ärevus, peaksite sobiva ravi saamiseks konsulteerima psühhiaatriga.