Liiga pika magamise ohtusid ei tohiks võtta kergelt

Sisukord:

Liiga pika magamise ohtusid ei tohiks võtta kergelt
Liiga pika magamise ohtusid ei tohiks võtta kergelt
Anonim

Paljud inimesed arvavad, et pikk uni võib väsimust leevendada. Teisest küljest võib liiga kaua magamine meid tegelikult vähem energilisena tunda. Lisaks on liiga kaua magamisega kaasnevad ohud, millega tuleb samuti arvestada, näiteks teatud haiguste suurenenud risk

Igaühel on erinev unevajadus, olenev alt vanusest, igapäevastest tegevustest, elustiilist ja tervislikust seisundist. Ideaalne uneaeg täiskasvanutele on 7-9 tundi, samas kui eakad (eakad) vajavad umbes 7-8 tundi und.

Liiga pika magamise ohtudesse ei tohiks suhtuda kergelt – Alodokter
Liiga pika magamise ohtudesse ei tohiks suhtuda kergelt – Alodokter

Sa pead saama piisav alt magada ja kujundama harjumuseks mitte magada vähem ega magada liiga palju, sest unehäired võivad põhjustada erinevaid terviseprobleeme.

Liiga pika magamise ohtude mõistmine

Öeldakse, et inimene magab liiga kaua, kui tal on rohkem und kui tema ideaalne unevajadus. Lisaks iseloomustavad liiga pikka magamist ka sagedased raskused hommikuti tõusmisel, sageli unisus tegevuste ajal või pärast uinakut endiselt unisus.

Pikemas perspektiivis võib liiga kaua magamisega kaasneda mitmeid ohte, mis võivad tekkida, kui teete seda sageli, nimelt:

1. Peavalu

Tihti magatakse päeval liiga kaua, mistõttu on öösel raske magada, mis võib põhjustada järgmisel päeval peavalu. See juhtub seetõttu, et liiga pikk magamine võib mõjutada ajus olevate keemiliste ühendite (neurotransmitterite), näiteks serotoniini, tööd.

Kui nende ainete toimimine on häiritud, muutub aju närvitegevus problemaatiliseks, seega on oht peavalu tekitamiseks.

2. Seljavalu

Seljavalu tekib tavaliselt siis, kui magad liiga kaua samas asendis, eriti lamavas asendis. See võib muuta selgroo kangeks ja põhjustada sageli valu.

3. Rasvumine

Uuring näitas, et inimestel, kes magavad tavaliselt öösel kauem või rohkem kui 9–10 tundi, on suurem risk rasvuda kui normaalse uneajaga inimestel. Sama võib juhtuda ka unepuuduse korral.

4. Diabeet

Unehäired, olgu siis liiga pikk või liiga lühike magamine, võivad suurendada inimese riski haigestuda diabeeti. Uuringud näitavad, et inimestel, kes magavad sageli liiga kaua või magavad vähem, on suurem risk metaboolsete ja hormonaalsete häirete tekkeks, millest üks on insuliin.

See on põhjus, miks liigsed unehäired või unepuudus võivad põhjustada suuremat riski haigestuda diabeeti.

5. Vaimsed häired

Depressioon võib sageli põhjustada unetust. Mõned depressiooniga inimesed kogevad aga ka liigseid unehäireid.

Kui seda seisundit ei ravita, võib see depressiooni süvendada. Lisaks ohustab liiga pikk magamine inimesel ärevushäireid, keskendumisraskusi, väheneb mälu või mäluprobleemid ning ta väsib kergesti.

6. Südamehaigus

Mitmed uuringud näitavad, et risk haigestuda südamehaigustesse võib suureneda inimestel, kes magavad sageli liiga palju või magavad vähem.

Selle esinemise täpne põhjus ei ole teada. Kuid unehäired põhjustavad teadaolev alt probleeme ainevahetuse ja elundite tööga. See seisund võib süvendada südame tööd ja suurendada südamearterite ummistumise ohtu.

Ue kvaliteedile tähelepanu pööramise tähtsus

Unest tõelise kasu saamiseks peate esm alt oma une kvaliteeti parandama. Kvaliteetne uni ei pruugi olla pikk uni ja vastupidi, liiga kaua magamine ei pruugi olla kvaliteetne.

Allpool on toodud mõned viisid, mida saate teha oma unekvaliteedi parandamiseks, et vältida liiga kaua magamise ohtu:

Looge unegraafik

Selleks, et läheksite õigel ajal magama, koostage unegraafik, määrates kindlaks öised unetunnid ja ärkamisaja. Vältige asju, mis hoiavad teid ärkvel või teil on öösel unehäired, näiteks kofeiini sisaldavate jookide joomist ja pikki uinakuid.

Selleks, et saaksite hommikul õigel ajal ärgata, võite kasutada äratuse abi. Pidage kinni koostatud unegraafikust, sealhulgas nädalavahetustel.

Treeni regulaarselt

Treening pole mitte ainult tervisele kasulik, vaid võib aidata ka unemustrit parandada. Vältige aga trenni tegemist vahetult enne magamaminekut, sest trenn võib käivitada hormooni adrenaliini tootmise ja tõsta pulssi. See võib tegelikult raskendada teie magamist.

Vältige kofeiini ja alkoholi

Vältige kofeiini sisaldavate jookide (nt kohvi ja tee) tarbimist vähem alt 6 tundi enne magamaminekut. Lisaks vältige alkohoolsete jookide tarbimist enne magamaminekut, sest see võib põhjustada sageli keset ööd ärkamist ja une kvaliteeti häiritakse.

Looge magamistoas mugav õhkkond

Ruumi seisukord mõjutab suuresti teie une kvaliteeti. Püüdke muuta tuba mugavamaks, alates temperatuurist kuni öökapi valgustuseni. Unekvaliteedi parandamiseks veenduge, et ka kasutatav madrats oleks mugav.

Elektroonilised seadmed, nagu mobiiltelefonid (mobiiltelefonid), tuleks välja lülitada vähem alt 2 tundi enne magamaminekut, et mitte häirida uneaega.

Piirda uinakuaega

Komme päeval magada võib mõjutada ka öise une kvaliteeti. Parem on vältida uinakuid kauem kui 20-30 minutit. Seega paraneb teie öine une kvaliteet.

Rahustage meelt

Selleks, et saaksite hästi magada, vältige harjumust mõelda rasketele asjadele enne magamaminekut. Võite proovida oma meelt rahustada, tehes hingamistehnikaid, mediteerides, kuulates muusikat ja isegi kasutades aroomiteraapiat.

Kui magate sageli liiga kaua ja hakkate end nendest harjumustest häirima, on parem koheselt arstiga nõu pidada.

Arst küsib teilt kogetud sümptomite kohta, jälgib põhjalikult teie haiguslugu ja viib läbi uneuuringu, et välja selgitada põhjus ja määrata õige ravi.

Populaarne teema