Haavandiline koliit – sümptomid, põhjused ja ravi

Haavandiline koliit ehk haavandiline koliit on jämesoole (käärsoole) ja päraku (pärasoolega) ühenduses oleva jämesoole otsa põletik. Seda seisundit iseloomustab sageli püsiv kõhulahtisus, millega kaasneb veri või mäda väljaheites

Haavandiline koliit algab tavaliselt haavandite tekkest pärasooles, seejärel levib ülespoole. See haav jämesooles põhjustab haigel sagedamini roojamist ja väljaheidetega kaasneb veri või mäda.

Haavandiline koliit on lisaks Crohni tõvele üks põletikulistest soolehaigustest. Sümptomid võivad kaduda ja ilmneda kogu haige elu jooksul. Õige ravi võib aga aidata leevendada sümptomeid ja vältida haiguse kordumist.

Haavandilise koliidi põhjused

Haavandilise koliidi täpne põhjus ei ole teada. Siiski arvatakse, et haiguse vallandab immuunsüsteemi reaktsioon, mis ründab ekslikult seedetrakti terveid rakke. See seisund põhjustab põletikku ja haavandeid jämesoole siseseinal.

Arvatakse, et haavandilist koliiti põhjustavad ka keskkonnategurid, nagu viirusinfektsioon või stress. See võib olla tingitud ka rasestumisvastaste pillide, mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVA-de) või antibiootikumide kasutamisest.

Haavandilise koliidi riskifaktorid

Haavandiline koliit võib tekkida igaühel, kuid see on rohkem ohustatud inimestele, kellel on järgmised seisundid:

• Alla 30-aastased, kuid mõnel juhul on inimesi, kellel tekkis haavandiline koliit just pärast seda, kui nad on üle 60 aasta vanad
• Tema perekonnas on esinenud haavandilist koliiti, sealhulgas vanemad või õed-vennad

Haavandilise koliidi sümptomid

Haavandilise koliidi sümptomid võivad igal patsiendil olenev alt raskusastmest olla erinevad. Mõned selle haigusega sageli esinevad sümptomid on järgmised:

• Kõhulahtisus vere või mädaga
• Kõhuvalu või krambid
• Tahab sageli roojata, kuid väljaheidet on raske välja tulla
• Keha väsib kergesti
• Anaalvalu
• Kaalu langetamine
• Palavik

Ül altoodud sümptomid võivad mõnikord olla kergemad või isegi mitte ilmneda mitme nädala või kuu jooksul. Seda seisundit nimetatakse remissiooniperioodiks. Remissiooniperioodile võib seejärel järgneda sümptomite taasilmumine, mida nimetatakse retsidiivi perioodiks.

Lisaks ül altoodud sümptomitele võib haavandiline koliit retsidiivi perioodil põhjustada ka muid sümptomeid, nimelt

• Soor
• Punased silmad
• Liigeste valu ja turse

Rasketel juhtudel võib haigetel tekkida südamepekslemine ja õhupuudus.

Millal pöörduda arsti poole

Kontrollige ennast, kas roojamist, millega kaasneb veri või mäda, ei esine. Läbivaatus tuleb läbi viia ka siis, kui teil on üle 2 päeva kestnud palavik, kõhuvalu, kõhulahtisus rohkem kui kuus korda, aneemia, südamepekslemine ja õhupuudus.

Pange tähele, et 5–8% haavandilise koliidiga inimestest haigestub käärsoolevähki või jämesoolevähki. Seetõttu tehke ennetusena iga 1-2 aasta järel käärsoolevähi sõeluuringut.

Käärsoolevähi sõeluuringut tuleks teha 8–10 aastat pärast haavandilise koliidi sümptomite ilmnemist. Arstid soovitavad patsientidel, kelle perekonnas on olnud käärsoolevähki, varakult sõeluuringuid.

Haavandiline koliit on haigus, mis võib kesta pikka aega. See haigus võib põhjustada ka tõsiseid tüsistusi, mis võivad olla eluohtlikud. Seetõttu viige läbi regulaarsed arstlikud läbivaatused, et arstid saaksid jälgida haiguse kulgu ja hinnata ravi.

Haavandilise koliidi diagnoos

Uuringu algfaasis küsib arst patsiendi sümptomeid, samuti patsiendi ja tema perekonna haiguslugu. Pärast seda teeb arst patsiendi seisundi kinnitamiseks füüsilise läbivaatuse.

Haavandilise koliidi määramiseks teeb arst ka mitmeid täiendavaid uuringuid, mille hulka kuuluvad:

• Roojaproovi uuring

  Patsientidel kahtlustatakse haavandilist koliiti, kui valgete vereliblede arv roojas ületab normaalväärtust. Väljaheite uuringuga saab arst määrata ka muid põhjuseid peale haavandilise koliidi.

• Kolonoskoopia

  Kolonoskoopiat kasutatakse jämesoole sisemuse vaatamiseks. Vajadusel võtab gastroenteroloog jämesoolest koeproovid laboris uurimiseks.

Arstid võivad patsientide võimalike tüsistuste nägemiseks teha ka mõningaid järgmisi uuringuid:

• Vereanalüüs aneemia kontrollimiseks
• Skaneerimine röntgeni-, CT- ja MRI-dega, et näha kõhuõõne üldist seisundit

ALODOKTERil on ka funktsioon, mis aitab teil hõlpsamini kontrollida põletikulise soolehaiguse riski. Selle funktsiooni kasutamiseks klõpsake alloleval pildil.

Haavandilise koliidi ravi

Haavandilise koliidi ravi eesmärk on leevendada ja vältida sümptomite kordumist. Ravimeetodit kohandatakse vastav alt sümptomite tõsidusele ja sümptomite kordumise sagedusele, sealhulgas:

Narkootikumid

Sõltuv alt sümptomite tõsidusest võib arst haavandilise koliidiga patsientidele välja kirjutada järgmised ravimid:

• Põletikuvastased ravimid, nagu sulfasalasiin ja kortikosteroidid
• Immunosupressandid, nagu asatiopriin ja tsüklosporiin
• Paratsetamooli tüüpi valuvaigisti
• TNF-i blokeerivad ravimid (kasvaja nekroosifaktor), nagu infliksimab
• Kõhulahtisusevastased ravimid, nt loperamiid
• Raualisandid

Operatsioon

Operatsioon on viimane abinõu, kui muud ravimeetodid ei suuda raskeid sümptomeid leevendada. Operatsiooni eesmärk on lõplikult eemaldada osa või kogu käärsool.

Kui kogu jämesool eemaldatakse, ühendatakse peensool otse pärakuga. Kui aga see ei ole võimalik, teeb arst kõhuõõnde püsiva avause (stoomi), et viia väljaheide kehavälisesse väikesesse kotti. Seda protseduuri nimetatakse kolostoomiks.

Haavandilise koliidi tüsistused

Kui haavandilist koliiti kiiresti ei ravita, võib see vallandada mitmeid muid ohtlikke seisundeid. Mõned võimalikud tüsistused on järgmised:

• Veresoonte ummistus
• Mürgine megakoolon või jämesoole turse
• Käärsoole rebend
• Silmade, naha ja liigeste põletik
• luukaotus või osteoporoos
• Südamehaigus
• Raske verejooks
• Tõsine dehüdratsioon
• Korektaalse vähi suurenenud risk

Haavandilise koliidi ennetamine

Haavandlikku koliiti ei saa vältida, kuid sümptomeid saab leevendada järgmiste meetmetega:

• Joo piisav alt vett
• Piima ja selle töödeldud toodete tarbimise piiramine
• Alkohoolsete, kofeiini- ja gaseeritud jookide tarbimise vältimine
• Söö mitu korda päevas väikeste portsjonitena, selle asemel, et süüa 1-2 korda päevas suurte portsjonitena
• Juhtige stressi, tehes lõdvestustehnikaid ja hingamisharjutusi

Sponsorina Takeda Indonesia